-

: 1/5

Sisu.

1. Sissejuhatus 2

2. Tsükkel. 6

3. Tunniplaan7

4. Lisad 8

Viiimasel ajal metodistid eelistavad võimalikult rohkem kasutada võõrkeele õpimisel kommunikatiivseid meetodeid. Kommunikatiivõppe oletab, et uue materiali õpimine ja omandamine toimub läbi suhtlemise. Nii põhiliseks õpitajate ülesandeks on luua tunnide käigus niisuguseid situatsioone, kus õpilastel tekkiks suhtlemise vajadus võõrkeeles. Minu arvates, loodud õpetaja poolt suhtlemissituatsioonides ei piisa. Suhtlemissituatsionist on rohkem kasu siis , kui ta tekkib tavalises elus.

Laps tegeleb heameelega sellega, mille eesmärgist ta aru saab. Kaasaegne õpilaste põlvkond saab aru eesti keele õpimise vajadust. Nad saavad aru, et elavad Eestis, et eesti keel on riigikeel, ja teavad eesti keele vajadusest kõrghariduse saamisel. Nad teavad juba oma vanematelt, et eesti keele oskust nad vajavad meeldiva elukutse omandamiseks ja ka hea palkaga töö saamiseks.

Aga meie regiooni probleem on selles, et meie oleme piiratud keelelistes kontaktides tavalises elus, tähendab kooli seinate väljaspool. Suhelda eestlastega me saame ainult regiooni väljaspool. Palju vanemaid saavad sellest aru. Sellega ma seletan, miks nad saadavad oma lapsi eesti peredesse: selleks et seal nad õpiksid eesti keelt. See maksab aga palju (umbes 1000 EEK ühe nädala eest). Mida võib pakkuda selle asemel?

Mulle meeldib mõtte, kui klass vene koolist sõbrustab klassiga eesti koolist. Nad võiksid teine teisele külla sõita, teha erinevaid peosid koos ja samal ajal vene lapsed õppiksid eesti keelt. Lapsed saaksid lisamotivatsiooni keele õpimiseks.

Oled liiga naiivne! Sa ei ole koolis töötanud! Sa ei tea, kui raske see on. Kooli tulles sul kadub niisugune soov. Koolis sind ootab rutiine töö. Sul ei ole aega niisugusteks asjadeks! nii rääkisid mulle minu tuttavad eesti keeli õpetajad. Miks ka mitte?!? mõtlesin mina, sest olen niisuguseid näiteid tegelikuses näinud, kui kõik toimub just nii, nagu ma ka kujutan ette. Muidugi suur tähsus on siin õpetaja ja klassiõpeta tegevusel. Jah, see on raske, aga pole võimatu. Kui on selline eesmärk, siis võib alati leida võimalusi tema saavutamiseks. Sellega ka lapsed saavad hea stiimuli ja selgitust milleks nad õpivad mingit teemat eesti keeli tundides.

Niisuguseid kontakte luua eelistaksin mina neljandast klassist. Neljandas klassis õpilased omavad juba piisavat sõnavara, et suhelda olmeteemadel. Niisugune suhtlemine oleks nende jaoks heaks stiimuliks eesti keeli arendamiseks.

Just sellepärast olen valinud niisuguse teema oma õppetsükli jaoks. Tsükli teema on jutt iseendast. Selle õppetsükliga algab õppetöö neljandas klassis. Selle teema valikuks on mul mõned põhjused. Kõige pealt, neljandas klassis algab uus õppeastme. See tähendab, et klassis võivad tulla uued õpilase. See teema annab mulle võimaluse tutvuda nendega ja nende eesti keele oskusega. Teiseks, see teema on vajalik sõbraliku kontakti loomiseks mõne eesti kooli klassiga, sest esiteks nad vajavad ennast tutvustada. Kolmandaks, selle teema õpimine on õppekavas ettenähtud.

Vastavalt õppekavale selle teema õpimine algab teisel õppeastmel suhtlusoskuste valdkonnas Inimene ja perekond.Õppekavale vastavalt õpilane peab oskama andma andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumber jm.) ja küsima samasuguseid andmeid teistelt. Programmi järgi seda teemat õpitakse esimesena.

Kõige pealt tahan öelda eesmärkidest mida ma taotlen oma tsükliga. Tsükli käigus toimub suhtluskeele edasine täiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kõnes. Kõige pealt on vaja korrata õppematerialli, mis on õpitud esimesel õppeastmel. Selle tsükliga mul on võimalus õpilasi õppeprotsessi käiguse pärast pikka koolivaheaega sisse viija. Oma tsükliga võin ka õpetada ümbrikuid õigesti vormistama ja oma adressi õigesti kirjutama. Õpilane õpib andma andmeid oma vanusest, välimusest, lemmiktegevusest, nimetama oma telefoninumbrit. Liisaks tsükli käigus harjutatakse mõne hääliku hääldamist. Mis puutub materjallidesse, mida ma kasutan, siis põhiliseks on eesti keele õpik vene koolide 4. klassile, mille autorid on Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar. Liisamaterialid on on võetud Aabitsast eesti koolide jaoks (hääldusharjutus 1. ja 2. tunni jaoks) ja eesti keele õpimist algkoolile Tere päevast! 1 (liisusalm 3. ja 4. tunni jaoks) /autorid Õie Vahar ja Lea Maiberg/.

: 27/09/2006